Kui Sa õpid kutseõppe tasemel, siis tänase eksamikorralduse järgi (2015) ei pea Sa lõpueksami kambriülesandel reaalselt sundi kasutama, sest seda hinnatakse eraldiseisva osana, matisaali tatamil. Siiski võib ka Sinu lõpueksami kambriülesandes konflikt rollimängija - vangiga pingestuda sedavõrd, et pead olema valmis teenistusrelva haarama ja hoiatama sunni kasutamisest, suunama vangi liikuma vms.

Sama stsenaarium võib korduda loomulikult ka kõrghariduse lõpueksamil, st. kui Su hoiatustele ikkagi vang taltub ja näiteks liigub Sinu soovitud suunda (seina äärde, kambrisse, põrandale vms.), siis „igaks juhuks“ vangi pikali väänata ei tohi.

Soovitused konfliktolukorra tekkel, vangiga suhtlemisel ja sunnikasutuse valmiduse demonstreerimisel:

• Alusta enda soovi väljendamisega ja vangile korralduse andmisega rahulikul ja olukorda mitte pingestaval toonil – korda, vajadusel põhjenda, kutsu vangi korrale nimeliselt, kasuta suhtlusel alati „Teie vormi“.

• Kui Sul on vaja näiteks vangi kusagile saata, kuid ta tõrgub, siis lahenda sündmust step by step. Ära kohe keskendu saatmisele või sunni kasutamise hoiatamisele, vaid esimese asjana tee hoopiski ettepanek vang läbi otsida. Aja kuludes võib vang rahuneda. Vali läbiotsimiseks sobiv positsioon, sõltuvalt olukorra ohtlikkusest.

• Kui vang ei reageeri Sinu korraldusele adekvaatselt, vaid pingestab olukorda, üritab ülbitseda, esitada vastuargumente või muul viisil tõrgub – korrake oma soovi veelkord ja nõudlikumal toonil. Ärge veel „käratage“ talle ega ähvardage! Küsi vangilt, kas ta ei allu Su korraldusele. Selgita, et Su korraldus on täitmiseks ja vastasel juhul oled valmis vajadusel kasutama allumatuse korral sundi.

• Arvesta alati tekkinud olukorra ohtlikkusega, liigu sobivale distantsile, aseta käsi vajadusel teleskoopnuiale, ole valmis olukorra eskaleerumiseks. Kui vang tõstab häält, žestikuleerib ägestunult, siis rahulikult tema kõrval seismine on Sinu jaoks juba ohtlik.

• Ka teistkordsele korraldustele mitte allumisel, kõrgenda hääletooni ja hoiata konkreetselt sunni kasutamisega. Kasuta käemärke, osuta käega liikumise suunale jne.

• Kui vangi käitumises ei ilmne ründe tunnuseid, liigu vangile lähemale ja vajadusel suuna käega vangi õlast, küünarvarrest. Suuna, ära tõuka jõuga. Ole algava ründe korral valmis kasutama jõudu.

• Informeeri keerulisest olukorras korrapidajat või lähimat kolleegi, palu abiväge või kasuta isikukaitsejaama.

• Ründe korral tagane kiirelt sobivale distantsile, võta välja teenistusrelv, hoiata enesekindlalt vangi sunni kasutamisest.

• Kui vang taltub, anna talle korraldus minna Sulle sobivasse turvalisse positsiooni, näiteks heita põrandale; liikuda seina äärde; minna rindmikuga vastu seina; hoida käsi seinal või seljal jne.

• Korralduste andmisega ära torma, kui olukord seda võimaldab. Näiteks kui soovid, et vang läheks rindkerega vastu seina, siis edene korraldustega „kergemalt raskemale“ – algul korraldus minna seina poole; korraldus panna käed seinale; korraldus minna rindkerega vastu seina; korraldus astuda jalgadega seinast eemale; korraldus panna näiteks käed seljale.

• Otsusta vajadusel vangi kontrolli alla võtmine, näiteks tema saatmisel käeraudade kasutamine.

• Kui konfliktiolukord areneb liiga kiiresti ja oled näiteks juba alanud ründeohtliku olukorra peatamiseks seadnud kasutusvalmis oma teenistusrelva ja vangi hoiatanud selle kasutamise eest, siis ära kiirusta vangi taltudes temale kohe lähedale astuma. Ära pane ära oma relva vaid hoia see kasutusvalmis! Teavita korrapidajat, hinda olukorda distantsilt ja anna vangile korraldusi liikuda enda jaoks ohutusse positsiooni või minna kambrisse.

• Ära unusta, et vangi saatmisel tuleb ta alati läbi otsida! See ülesanne võibki kombata lõpueksamil Su tähelepanu- ja keskendumisvõimet: esmalt ülesande stsenaariumis ärritatakse Sind konfliktse olukorraga, seejärel olukord rahuneb, ja kui Sa nüüd vangi kiirustades suunad sinna, kuhu ta algul ei soovinud minna, siis võib juhtuda, et Sa unustad vangi läbiotsimise.