Kui oled sattunud olukorda, kui tekib vajadus vangi läbi otsida, siis märkad varsti, et suurema tõenäosusega toimub Sinu ja vangi vaheline sõnelemine või muud ohtlikud olukorrad just siis, kui oled vangiga nn. üks-ühele. Julgestaja olemasolek läbiotsimisel tagab Sulle kindlus- ja turvatunde. Ka vangid on tavaliselt kordades ettevaatlikumad ja laskuvad harvem vaidlustesse, kui Su läbiotsimist julgestatakse.

Sa võid olla ise läbiotsija, kuid võid lõpueksamil ka asuda julgestaja rolli. Kui Sa satud kambriülesande lahendamisel olukorda, kus Sul oleks vaja julgestada teist läbiotsijat, siis järgi seda taktikat:

• Vali enda positsiooniks läbiotsimise julgestajana distants läbiotsitavast ca. 1,5 -2 m;

• Seisa kontrollitava selja taga, temast ca. 45º nurga all;

• Seisa läbiotsijaga vastasnurga all (st. kui läbiotsija asub läbiotsitava vasakul kehapoolel külgasendis, siis julgestajana vali positsiooniks läbiotsitava parem kehapool vajaliku distantsiga, ja vastupidi).

• Vaatle läbiotsitava reaktsioone ja ümbrust, kontrolli visuaalselt läbiotsija läbiotsimise kvaliteeti.

• Hoia oma käsi asjalikult vööl, teenistusrelval vms., mitte lohakalt taskus või laisalt puusas.

• Keelatud eseme leidmisel võta see läbiotsija käest vastu ja kindlusta, et ese ei satuks läbiotsitava või kõrvaliste isikute valdusesse (teravaid või määrdunud esemeid ära pane enda tasku).

• Ohuolukorra tekkel mine kohe appi läbiotsijale, rakenda vajadusel selleks sundi.

• Juhul, kui oled märganud läbiotsija töös puuduseid, ära tee sellekohast märkust kontrollitava kuuldes, vaid asu vajadusel ise läbiotsija rolli või viita läbiotsijale, millise kehaosa kontrollil ei olnud sinu arvates läbiotsimine kvaliteetne (näita varjatud viipega seda kehapiirkonda).