Miks toimuvad vanglas erakorralised olukorrad?

iDevice ikoon Lugemine
Erakorraliste olukordade põhjused vanglas

Kõikide erakorraliste olukordade detailseid tekkepõhjuseid on raske prognoosida, kuid see pole siiski võimatu. Kui näiteks vang on lubanud ennast rõhuva ülekohtu eest vigastada, siis suure tõenäosusega ta seda ka varem või hiljem protestivaimus teeb. Kui näiteks vangla metallitööstuses töötavaid vange pärast nende tööpäeva eluosakonda naastes järjepidevalt läbi ei otsita ja selles eluosakonnas on paigutatud omavahel rivaalitsevad vangigrupid, siis varem või hiljem keegi rivaalitsejatest tapetakse või vigastatakse isetehtud terariistaga. Selliseid näited või prognoose võiks tuua sadu.

Kui me aga sooviksime teada, millises vangla osas või millises vanglas võiks toimuda järgmine pantvangisituatsioon või millises vanglas ja millal võiks üritada mõni vang põgeneda, siis seda oleks küll keeruline ära arvata.

Selleks, et vanglas saaks toimuda tõsiseltvõetav erakorraline sündmus või näiteks vangide vastutegevusest sündiv hädaolukord, peab olema vanglas sellise sündmuse tekkeks loodud nn. soodsad tingimused. Soodsad tingimused erakorralise olukorra tekkeks väljenduvad reeglina vangla mingis tegevusvaldkonnas vohavas lohakuses, hoolimatuses või isegi vanglaasutuse või ühe teenistusliini ebaprofessionaalses juhtimises, mille tagajärjeks võib olla vangla kaotanud kontrolli oma efektiivse tegevuse üle.

Nii on laiapõhjalise üldistustasemega leitud, et näiteks (massiliste)korratusteni vanglas viivad pikemas perspektiivis järgmised põhjused:

  1. vangla ülerahvastatus ja ülerahvastatusest tingitud probleemid
  2. vangide ebapiisav või ebarahuldav hõivatus
  3. vangla ehituslik halb tase
  4. vangide inimväärikust alandav ja ebaõiglane kohtlemine
  5. vangide õigusvastane või ebaproportsionaalne distsiplinaarkaristamine
  6. ebapiisav jälitustegevus vanglas
  7. erivahendite, jõu ja relvastuse õigusvastne kasutamine vangide suhtes
  8. vangide taotluste, kaebuste jne mitteõigeaegne käsitlemine või tähelepanuta jätmine.
See loetelu kirjeldab olukordi, mis tõenäoliselt on tingitud vanglateenistuse ebapiisavast majandamisest ja ebaõigest juhtimisest. Õnneks Eesti vanglateenistust selles loetelus kirjeldatud nähtused oluliselt ei puuduta, kuigi ärevaks võiks meilgi meele teha näiteks asjaolu, et vahistatute hõivatus vanglates on väike. Sellele on tähelepanu korduvalt juhtinud ka näiteks CPT.
Viimase paari aasta jooksul on siiski oluliselt tõusnud vanglateenistujate vastu toime pandud rünnete arv ja nende faktide tagamaid tasuks uurida, tõenäoliselt võib selleks soodsa tingimuse olla loonud vangidega mõneti oskamatus rahustaval viisil suhelda või muu konflikte soosiva asjaolu ilmnemine (näiteks suitsetamispiirangutest tingitud vangide närvilisus; vangid tajuvad, et vanglateenistujad kasutavad enese kaitseks jõudu, relvastust või erivahendeid kõhklevalt jne).
Jääda lootma, et vangla julgeolekuteenistus ja vanglas korraldatav jälitustegevus suudaksid 100%-liselt ennetada erakorralisi sündmusi või kuritegusid, oleks naiivne. Siiski ei tohi seda töövaldkonda kunagi alahinnata. Vangla julgeolekuteenistuse ametnikud valdavad üsna hästi informatsiooni nähtustest, mille põhjal on võimalik üsnagi täpselt analüüsida võimalikke vangide vastutegevuse või omavaheliste arveteklaarimiste sündmusi. Läbi sellise analüüsi saab juba eos konflikte maandada, ennetada ja lahendada.
Peab mõistma, et vangla sisejulgeoleku tagamine ei ole siiski mitte ainult vangla julgeolekuteenistuse ülesanne, vaid seda saab teha iga vanglateenistuja, kes oskab märgata enda ümber toimuvaid protsesse, mis võivad viidata mingis vangla valdkonnas puudustele või lohakusele. Tuleb endale aru anda, et vangla julgeolekuteenistuse silmad ei pruugi alati ja ülikiiresti märgata tegevusi või tendentse, mis peaksid vanglat kutsuma valvsusele, seepärast lasubki vangla sisejulgeoleku tagamine kõigile vanglateenistuses olevatele ametnikele.

Kuritegude ennetamine vanglas on oluliselt keerulisem, kui prognoosida erakorralisi olukordasid või muul moel vangla sisejulgeolekut ohustavaid kergemaid sündmusi. Vangla kuritegude ennetamisel on põhikoormus vangla julgeolekuteenistusel ja vanglas läbiviidaval jälitustegevusel, kuid taas ei ole ametnikelt või salajastelt kaastöötajatelt saadud informatsioon mitte kunagi sedavõrd põhjalik ja kiire, et iga kuritegu oleks võimalik eos ennetada. Vangla kuritegusid ilmestab sageli üsna kõrge konspiratsioonitase ja kuritegude uurimist raskendab oluliselt asjaolu, et võimalikke kuriteo tunnistajaid on uurijatel raske leida ja võimalikud tunnistajad ei julge või ei soovi anda asjakohaseid ütlusi.

Vanglateenistuses on siiski tehtud üldistusi ja kogemuslikult leitud üldsõnalisi põhjuseid, miks vanglas toimuvad kuriteod ja mis asjaolud võivad suurendada tõenäosust vangla kuritegudeks.

 

 

Proovi arvata, millised asjaolud või puudused vanglas võivad tõsta riski ja ohtu, et kinni peetavad isikud sooritavad rohkem kuritegusid? Millised võiksid olla üldistades need põhjused?

Vastuse leiad, kui liigud kursoriga kastikesele "kliki siia".

 

Ära kiirusta klikkamisega, proovi enne arvata ise!