Enesekontrolltest

Eetika ja religiooni vahelised seosed

Kui eetika põhineb pigem mõistusel ja inimkogemusel, siis religioon...

	... tugineb ratsionaalsele arutelule õigest ja väärast.
	... põhineb ilmutusel või jumalikul autoriteedil.
	... põhineb vajadusele edendada heaolu.
	... välistab mõistuse kasutamise.

Moraali erinevus religioonist

Moraal erineb religioonist selle poolest, et ...

	... moraalil on suuremad raskused inimeste kavatsuste hindamisega.
	... et moraal on pinnapealsem.
	... moraali kehtestamiseks on olemas rahalised sanktsioonid.
	... püüab oma printsiipe õigustada pigem põhjendusi otsides kui autoriteedile toetudes.

Religiooni puudused

Religioosse käsu puuduseks on see, et ...

	... ta põhineb autoriteedil ning meil võib puududa kindlustunne või üksmeel kõnealuse autoriteedi volituste suhtes.
	... et selle järgijate ring on marginaalselt väike.
	... et see ei puuduta eluliselt tähtsat isiklikus eksistentsis.
	... et see kasutab üldiselt mõistust ilmutuse täienduse või lisana.

Eetika ja seaduse vahelised seosed

Nii nagu moraalgi, edendavad paljud seadused heaolu ja ühiskondlikku harmooniat ...

	... ning seaduse silmis süütu inimene on alati moraalne.
	... ning kui eetika leiab, et mõned seadused on ebamoraalsed, siis on need kehtetud.
	... kuid võib ette tulla nii ebaõiglasi seadusi kui ka moraalseid tegusid, mida ei saa juriidiliselt peale sundida.
	... ning seadus hõlmab kõiki moraali aspekte.

Moraali erinevus seadusest

Moraal erineb seadusest selle poolest, et ...

	... moraali kehtestamisel on sanktsioonideks südametunnistus või reputatsioon, samas kui seaduse kehtestamiseks on olemas füüsilised ja rahalised sanktsioonid.
	... moraal on pinnapealsem kui seadus.
	... moraal toetub rohkem ilmutusele ja seadus ratsionaalsele mõtlemisele.
	... isiku juriidiline kohustus kaalub alati üles tema moraalse kohustuse.

Seaduse puudused

Seaduse puuduseks on see, et ...

	... ta põhineb autoriteedil, kelle volituste suhtes puudub üksmeel.
	... ei saa olla seadusi iga sotsiaalse tõve vastu ning pole võimalik kehtestada kõiki soovitavaid seadusi.
	... selle kehtestamiseks puuduvad sanktsioonid.
	... see loob tarbetuid piiranguid inimeste vabadusele ja heaolule.

Eetika ja etiketi vahelised seosed

Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust, samas ...

	... on etiketikohased rituaalid moraalselt ülimuslikud.
	... välistab etiketi olemasolu ebamoraalse käitumise.
	... puuduvad moraalil ja etiketil otsesed kokkupuuetpunktid.
	... omandab omaks võetud tava moraalireegli tähtsuse ning selle ignoreerimine võib olla ebamoraalne.

Moraali erinevus etiketist

Moraal erineb etiketist selle poolest, et ....

	... moraal püüab oma printsiipe õigustada pigem autoriteedile toetudes.
	... moraal puudutab sügavamalt meie ühiskondliku eksistentsi olemust.
	... etikett tegeleb sellega, mis on õige käitumine sügavamas mõttes.
	... moraal ei puuduta eluliselt tähtsat isiklikus ja ühiskondlikus eksistentsis.

	õpetada inimesi õigesti elama
	Õige Väär
	motiveerida inimesi kompromisse tegema
	Õige Väär
	hoida ühiskonda koost lagunemast
	Õige Väär
	takistada tugevamatel nõrgematele kurja tegemast
	Õige Väär
	leevendada inimkannatusi
	Õige Väär
	soodustada inimõitsengut
	Õige Väär
	suurendada naudingute hulka
	Õige Väär
	aidata hoida asju laiemas perspektiivis
	Õige Väär
	lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult
	Õige Väär
	jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd
	Õige Väär