Seaduslikkus - uurimisplaan peab vastama kriminaal- ja väärteomenetluse seadustikus sätestatud reeglitele

Individuaalsus - iga juhtumi kohta tuleb koostada oma plaan ning peab lähtuma konkreetsest sündmusest ja tõendamisele kuuluvatest asjaoludest ning rajanema olemasolevatel andmel.

Konkreetsus - tuleb määratleda konkreetsed ülesanded, et välja selgitada ja uurida kõiki asjaolusid, episoode ja versioone. Määratleda, milliste uurimistoimingutega lahendada tõusetunud küsimused, nende uurimistoimingute läbiviimise taktikalised võtted, aeg ja järjestus.

Dünaamilisus - uurimisplaan ei ole ühekordne ja valmis plaan, mis kestab kogu menetluse vältel ühesugusena, plaan muutub menetluse käigus ja vajab pidevat täiendamist.

Reaalsus - tuleb lähtuda reaalsest inim- ja inforessursist ning menetluslikest võimalustest, tegevused peavad olema tegelikult ka teostatavad.

Õkonoomsus- kuidas saavutada parim tulemus võimalikult lühikese ajaga ja võimalikult vähese ressursiga.

Stabiilsus - uurimisplaan peab olema stabiilne ja kestma kogu uurimise aja ühesugusena

Õigete ja õigeaegsete ülesannete püstitamine.

Versioonide püstitamine

Versioonide kontrollimiseks viiside ja teede läbitöötamine.

Millised uurimistoimingud ja millises järjekorras läbi viia.

Mitu toimingut võib ühel päeval teostada

Kuidas toiminguid taktikaliselt efektiivselt ja õigesti läbi viia

Kui palju ja millist resurssi selleks vajatakse

Kes ja kui palju peab toimingust osavõtjatele töötasu maksma

Võimalikult lai teaduslik-tehniliste vahendite kasutamine

Kui mitu tõendit on vaja toimingutega koguda

Kuriteojuhtumiga

Väärteojuhtumiga.

Haldusjuhtumiga

teo toimepanemise aeg, koht, viis, tehiolud

süüteokoosseis, õigusvastasus, süü

süüdistatav ja kahtlustatav

kannatanu, tunnistaja

tekitatud kahju

menetlusalune isik

staatiline ehk olustikku muutmata toimuv vaatlus

praktiline ehk tuleb teostada vastava koha peal

dünaamiline ehk olustiku muutmise järgne vaatlus

tsentripetaalne liikumine- meetodiga otsitakse sündmuskoht läbi spiraalselt sündmuskoha piirdealalt keskse lõigu suunas. Selline liikumine on sobiv selleks, et vähendada otsimisega põhjustatavat jälgede hävitamise ohtu. Negatiivseks küljeks on otsustava tähtsusega kriminalistikalise teabe saamine alles pärast pikaajalist jälgede otsimist.

otsesuunaline liikumine - meetodiga otsitakse sündmuskoht läbi kindlaks määratud üksteise kõrval asuvatel ribadel. Kasutatakse sellisel juhul, kui on väga vähe teada teo kulgemise kohta ja teo toimepanemise keskset kohta ei ole veel saadud kindlaks teha.

diagonaalne liikumine - liiguvad tavaliselt kaks isikut, kes otsivad sündmuskohta süstemaatiliselt, kusjuures otsimisteed peaksid otstarvekohasel moel lõikuma. Sellist meetodit kasutatakse eriti ülevaatliku sündmuskoha korral ja ka sel juhul, kui oletatakse, et ei leidu lihtsalt pilguga haaratavaid jälgi.

sektoriline liikumine - meetodi puhul jagatakse kogu sündmuskoht sektoriteks, milles toimub tsentripetaalne, tsentrifugaalne, otsesuunaline või diagonaalne liikumine. Sobib eriti laiade, vabas looduses paiknevate sündmuskohtade korral.

dünaamiline liikumine - meetodi puhul liigutakse kogu sündmuskoha ulatuses ringi ja otsitakse vajalikke jälgi ja asitõendeid

tsentrifugaalne liikumine - meetodiga otsitakse sündmuskoht läbi spiraalselt, alustades sündmuskoha kesksest lõigust ning liigutakse sündmuskoha piirdealale. Sellise meetodi eeliseks on otsustavate andmete kiire kätte saamine. Negatiivseks küljeks on aga jälgede hävimine.

staatiline liikumine - ollakse ühe koha peal ja vaadeldakse üksnes sündmuskoha olustikku.

organiseerima ja tagama sündmuskoha kaitse korralduse.

organiseerima koostööd vajalike isikute ja asutustega.

määrama kindlaks sündmuskoha vaatluses osalejad.

välja selgitama sündmuskoha vaatluseks kuluvad rahalised ressursid.

kontrollima üle sündmuskoha vaatluseks vajalikud tehnikavahendid.

koguma lähteandmeid enne sündmuskohale minekut.

uurimisversioonidest

rahalistest ressurssidest

sündmuse laadist

sündmuskoha ulatusest