Käibemaksu mõiste ja olemus

iDevice ikoon Lugemine
 
Käibemaks on universaalne tarbimismaks 
 
Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks, mida kogutakse Eestis ja kõikides teistes EL-i liikmesriikides, on olemuselt tarbimise ja kulutuste maks. See tähendab, et selle maksu eesmärk on mõjutada tarbimist liikmesriikides ja et seda realiseeritakse kogudes maksu kulutustelt, mida teevad tarbijad. Käibemaksu ei koguta maksu tarbijalt endalt, vaid maksukohustuslaselt, kes võimaldab tarbimist, müües tarbijale kaupu või teenuseid. Sellepärast on see maks majanduslikus mõttes kaudne maks. Käibemaksu koormuse kandjaks on tarbija, kes ostab kaupa või teenust ning maksab toote hinna sees käibemaksu. Maksu parema administreerimise huvides on maksu arvestajaks ja maksjaks pandud müüja.
 
Käibemaks keskendub kõikide kaupade tarbimisele, kaasa arvatud teenused. See on vastupidine spetsiaalsetele tarbimismaksudele või aktsiisidele, mida kogutakse mingi spetsiifilise tarbekauba või spetsiifilise tarbekaupade kategooria tarbimise pealt. Käibemaks on olemuselt üldine tarbimismaks. Käibemaksuga on maksustatud ainult tarbiv kasutamine. Sellepärast on loodud sätted, mis puudutavad kaupade üle piiri viimist. Kaubad ja teenused, mida imporditakse kodumaal kasutamiseks, tuleb maksustada käibemaksuga ning kaubad ja teenused, mida eksporditakse kasutamiseks välismaal, tuleb vabastada siseriiklikust käibemaksust. Käibemaks hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning sellega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukoormust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. 

Vastake palun alljärgnevatele küsimustele:

1. Kas eksporditav kaup maksustatakse käibemaksuga?

2. Kas käibemaksu puhul on tegemist kumulatsiooniga?  



iDevice ikoon Lugemine
Käibemaksu tunnused
Käibemaks on objektiivne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Mõned erandid on seotud impordi maksuvabastustega. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu perioodiks reeglina üks kuu, aga Euroopa Liidus on direktiivi kohaselt lubatud ka kuni aasta pikkune maksustamisperiood. Ainult impordi puhul on tegemist ühekordse maksuga. Seda maksavad kõik kaupa importivad isikud. Seda võib nimetada käibemaksu eriliigiks. Käibemaks on riiklik maks, mis kehtestatakse seadusega ja kehtib ühtemoodi kogu Eestis.

Vastake palun alljärgnevatele küsimustele:

1. Kas käibemaks on objektiivne maks või subjektiivne maks?

2. Kui pikk on maksumaalne lubatud käibemaksu periood?

3. Kas füüsilised isikud peavad ka kauba impori korral käibemaksu maksma?



iDevice ikoon Lugemine

Lisandunud väärtuse maksu põhimõte

 

Euroopa Liidus kehtiv käibemaks on üles ehitatud lisandunud väärtuse maksu põhimõttel, et vabastada ettevõtjad käibemaksukohustusest. Lisandunud väärtuse maks toimib mitmefaasilisena, maksusumma on jaotatud mitme ettevõtja vahel. Kaup või teenus läbib enne tarbijani jõudmist pika müügiahela. Iga müügiahela lüli maksab käibemaksu tema poolt lisatud väärtuselt, mis kõik kokku annabki kogu toote müügihinnale vastava käibemaksusumma. Seejuures saab iga müügiahel ostmisel tasutud käibemaksu oma maksmisele kuuluvast käibemaksust maha arvata.

Käibemaksu üldiseks põhimõtteks on see, et käibemaksuga ei koormata ettevõtjat. Seega kogu maksukoormus peaks langema tarbijale. Ettevõtjad on enamasti ainult käibemaksu kogujad. Ettevõtjate omavaheline käive küll maksustatakse, aga see on tehniline võte, mis tegelikku maksukoormust ei tekita. Ettevõtja, kes kasutab sisseostetud kaupu ja teenuseid kas otseselt või kaudselt uute kaupade ja teenuste tootmiseks, saab õiguse arvata ostmisel tasutud käibemaks oma maksukohustusest maha.

 


Vastakse palun alljärgnevatele küsimustele:

1. Kas käibemaks on pigem ettevõtjate maks või eraisikutest lõpptarbijate maks?

2. Mis vahet on käibemaksul ja lisandunud väärtuse maksul?

 



iDevice ikoon Lugemine

Neutraalsuse põhimõte ja sihtkohamaa printsiip

 

Käibemaksu puhul valitseb neutraalsuse põhimõte, mille alusel tuleb kõik tarbimise vormid maksustada ühetaoliselt. Tarbija jaoks ei ole oluline, kas kauba või teenuse müüja on füüsiline või juriidiline isik, resident või mitteresident, eraõiguslik või avalik-õiguslik isik. Tarbitava kauba omadused ja tarbimisväärtus ei sõltu müüja õiguslikust vormist. Käibemaks on neutraalne siis, kui ettevõtjate käibemaksukohustus ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on omavahel kooskõlas. Käibemaksuga ei maksustata müüja müügitulu, vaid ostja kulutusi.

Viimase olulise põhimõttena tuleb välja tuua see, et käibemaksu puhul toimib sihtkohamaa printsiip. Kuna käibemaks on tarbimismaks, siis toimub maksustamine üldjuhul selles riigis, kus asub kauba või teenuse lõpptarbija. Selles põhimõttest lähtuvalt tuleb kaupade ja teenuste ekspordil rakendada nullmäära ja eksportöörile või välismaa ettevõtjale tuleb kauba soetamisel tasutud käibemaks tagastada. Kaupade ja teenuste import tuleb aga maksustada.

 


Vastake palun alljärgnevatele küsimustele:

1. Mida tähendab neutraalsuse põhimõte? 

2. Kas käibemaksu puhul kehtib alati sihtkohamaa printsiip? 



« Eelmine | Järgmine »

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-ShareAlike 2.5 License