Klassis on õpilasi tavaliselt kahekümne ringis ning üks õpetaja ei suuda kõikidele võrdselt õpetada andes igaühele positiivset tagasisidet. Veel problemaatilisem on lühiajaliste kursustega, kuhu kokku tulevad erinevate taustade ja teadmistega inimesed.

Skinner leidis võimaluse, kuidas luua tingimused, et iga õpilane saaks edukalt õppida, ilma, et õpetaja õpilast pidevalt suunaks ning tunnustks, kuid lõpptulemusena saaksid kõik oodatud ühesugused teadmised.

Selleks oli programmõpe.

Suuremahuline õppematerjal jagatakse väiksemateks osadeks. Iga osa õppimise järel on õpilasel võimalus liikuda järgmisele tasemele. Enne järgmise osa juurde liikumist tehakse õpitu kohta kontroll, mille tulemustest antakse õpilasle koheselt teada. Õpilane liigub materjali omandamisel edasi individuaalses tempos.

Skinner tõi välja, et programmõppes on olulised kaks punkti:

• tasuks on teadasaamine vastuse õigsusest
• vastuse õigsusest tuleb anda viivitamatu tagasiside.

Programmõppes kasutatavaid õppematerjale (näiteks õpikuid) hakati nimetama jadaprogrammideks.

1950. aastate lõpus said porgrammõppe kõige ideaalsemaks väljenduseks nn. õppemasinad, mida hakati ohtralt konstrueerima ning kasutama. Neid võis nimetada ka omaaja esimesteks "e- õppe" materjalideks (neid ei saa võrrelda tänapäeva e-õppe ega e- õppetehnoloogiaga). Kõige tuntum neist oli Sidney Pressy õppemasin. Selle tüübi õppemasinas sai vastuse kirjutada aknast paistma õppeteksti kõrvale. Trumlilt või ketast sai keerata vaid ühes suunas. Uue tekstilõigu ettekerimisega liikus eelmisele tekstile antud vastus katte alla ning nähtavale tuli õige vastus.

Jadaprogrammidele järgnes hargprogramm, mida pakkus välja N.A. Crowder.

Õpimaterjal esitatakse samuti osadena. Iga osa lõpus on ülesanne valikvastustega test, mille igal küsimusel on üks õige ja mitu valet vastust. Tänu valikvastuste õigsusele, saab edasist õpet kohandada vastavalt õpilase tulemustele, näiteks suunatakse õpilane mitte selgeks saanud õppematerjali juurde tagasi. Analoogse skeemi järgi ehitatakse üles ka enamus praeguseid arvuti teel loodud õppematerjale.

Hargprogrammi süsteem on jadaprogrammist tunduvalt paindlikum ning kohaneb vastavalt õpilase teadmistele ehk on individuaalsem.

Jadaprogramm

 

Hargprogramm