Õpiobjekti eesmärk on anda Sisekaitseakadeemia tudengitele teadmisi teadustöö eetilistest aspektidest, millega tuleks arvestada lõputöö kirjutamisel.
Õpiobjekt on kasutatav Sisekaitseakadeemia rakenduskõrgharidusõppe õppekava õppeainetes uurimistöö metodoloogia ja sissejuhatus teadustöösse ühe osana üliõpilaste iseseisvast tööst.
Õpiobjekti eelduseks on vaja läbida õppeaine sissejuhatus teadustöösse sissejuhatav osa - ülevaade teadustöö olemusest.
Õpiobjekt sisaldab teadustöö eetiliste aspektide lahtiseletamist, näidete toomist, esitlusslaide, enesekontrolli testi ja iseseisvat tööd koos audiofailiga.
Õpiobjekti maht on 0,2AP
Õpiobjekt on koostatud 15.septembril 2009.a.
Ettepanekud ja kommentaarid õpiobjekti parendamiseks palun edastada õpiobjekti autorile shvea.jarvet@sisekaitse.ee
Koostaja:
Shvea Järvet
Sisekaitseakadeemia
e-mail: shvea.jarvet@sisekaitse.ee
Teadustöö eetika üldine eesmärk on rakendada eetika aluspõhimõtteid teaduslikule uurimistööle. Küsimuse all on näiteks, kuidas korraldada inim- või loomkatsetega seotud teadustööd, mida võtta ette teadusliku väärkäitumise, näiteks plagiaadi, väljamõeldud andmete, sabotaa¸i või muud sorti petmise korral ja kuidas suhtuda vääritust teost teatamisse (whistleblowing). Iga teadlane puutub uurimistöö kõigis etappides kokku eetiliste probleemidega ning juba uurimisteema valik kujutab endast eetilist otsust (Eetikaveeb 2009). Põhjalikult analüüsitakse teadustöö eetika küsimusi ka Tartu Ülikooli Eetikakeskuse eetikaveebis.
Sisekaitseakadeemias on koostatud õppevahend ”Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend”, kus õppevahendi autorid Inga Karton, Mairit Kratovit¨, Piret Plaks ja Annika Talmar esitavad muuhulgas ka Sisekaitseakadeemia üliõpilastele uurimustöö koostamise eetilised nõuded.
Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku või ka kunstialast vargust - teiste autorite teksti, andmeete, uuringutulemuste esitamist enda omana. Teiste autorite teksti, andmeid, uuringutulemusi, tsitaate ei kasutata neile korrektselt viitamata. Igaühel on enda poolt toodetud teksti suhtes autoriõgus, mis tähendab, et teksti laenates tuleb laen tähistada asjakohaste viidetega. Plagieerimine väljendub sageli puuduliku või ebamäärase viitamise tulemusena (Hirsijärvi 2005).
Väga oluline on viidata just algallikale ja ka reaalselt kasutada oma uurimustöös algallikaid. See on vajalik selleks, et uurimustöö lugejal oleks võimalik viite põhjal otsida üles algallikas, kust antud tekst on võetud ning öeldut kas kontrollida või lugeda selle kohta lisa. Ka peab üliõpilane ise kasutama algallikat just seetõttu, et kellegi teise teksti vahendusel on suur tõenäosus, et tekivad vead – teine üliõpilane võib olla valesti tõlkinud või valesti aru saanud teise autori tekstist.
Suureks probleemiks on veel avaldamata tähelepanekute, tulemuste või ideede avaldamine oma nime all. Tsiteeritavate tekstide puhul tuleb teksti osas olla väga täpne, ka trükivigu kaasa arvates. Plagieerimine ei ole ainus teaduslikku pettuse vorm. Lisaks vargusele võib pettus väljenduda tulemuste võltsimisena, mis on kõige ohtlikum, kuna see vähendab teadusliku töö usaldusväärsust (Hirsijärvi 2005).
Kui üliõpilane soovib viia empiirilist uuringut (näiteks ankeetküsitlus jm) läbi mõnes organisatsioonis, siis on kindlasti vajalik loa taotlemine organisatsiooni juhilt või esindajalt. Soovitavalt tuleks seda teha kirjalikult (n. e-kirja vahendusel), kus tutvustatakse ennast, uuringu eesmärki, metoodikat, tuleks selgitada, kelle hulgas uuring läbi viiakse (valim) ning kus tulemusi kasutatakse. Lisaks on soovitav anda informatsiooni oma uuringu käigus kasutatavate meetodite tugevusele, nõrkusele ja usaldusväärsusele. Hea tava näeb ette ka seda, et uuringus osalejaid ja organisatsiooni teavitatakse ka uuringu tulemustest, näiteks kokkuleppel organisatsiooni juhiga korraldatakse infotund, kus üliõpilane esitab peale oma uurimustöö kaitsmist organisatsioonis uuringu tulemusi.
Uuringus osalejatele tuleb tagada anonüümsus (ankeedid, salvestatud materjalid ei tohi jääda kuskile laokile, uurimustöös ei kasuta nimesid jne), empiiriline uuring ei tohi põhjusta osalejatele kahju. Uuringus osalemine on vabatahtlik, kedagi ei tohi sundida uuringus osalemiseks ning osalejatel on lubatud ka uuringu keskel ümber mõelda ja loobuda.
Kui uurimustöös on vaja kasutada teise autori uuringu raames kogutud ja avaldamata andmeid (näiteks võrdluse eesmärgil jne), siis on vaja küsida luba ka andmete valdajalt.
Spetsiaalse varustuse kasutamiseks (video, diktofon) tuleks luba.
Üliõpilane vastutab uuringu tulemuste tõlgendamise eest. Oluline on ka töö keeleline korrektsus, probleemide käsitlemine, põhjendused, järeldused peavad olema loogilised, uuringu tulemused peavad olema adekvaatsed ega tohi kahjustada selles osalejaid.
Vaata esitlust!
Teil on soov läbi viia oma uurimustöö raames empiiriline uuring Sisekaitseakadeemias oma kolledzi üliõpilaste seas eesmärgiga analüüsida üliõpilaste rahulolu õppetingimustega.
Palun mõelge ja pange lühikeste punktidena kirja:
Palun koostage näitlik e-kiri, kus te küsite luba empiirilise uuringu läbiviimiseks Sisekaitseakadeemia üliõpilaste seas.
1. Aarma, A. 2005. Teadustöö alused. Tallinn, Tallinna Tehnikaülikool
2. Bachmann, T. 2004. Teaduspraktika tahud ja toed. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus
3. Bouma, G. D., Atkinson, G. D. 1999. A Handbook of Social Science Research. Oxford University Press
4. Eesti teadlaste eetikakoodeks. Eesti teaduste akadeemia kodulehelt http://www.akadeemia.ee/et/ välja otsitud 15.09.2009
5. Eetikaveeb. Eetikaalase dokumentatsiooni, informatsiooni ja kommunikatsiooni värav. Tartu Ülikool Eetikakeskus kodulehelt http://www.eetika.ee/ välja otsitud 15.09.2009
6. Hirsjärvi, S., Remes, P., ja Sajavaara, P. 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn, Kirjastus Medicina
7. Karton, I., Kratovit¨, M., Plaks, P., Talmar, A. 2009. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend. Tallinn Sisekaitseakadeemia
8. Laherand, M.-L. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn OÜ Infotrükk
