Efektiivsus
Vaheanalüüs
Efektiivsuse hindamine
Et läbi viia efektiivsuse analüüs, peaks Teil olema ettekujutus, mida ja mis järjekorras tuleb teha ehk millistest komponentidest (tegevustest) efektiivsuse hindamine koosneb?
Kui Te seda teate, võite alustada analüüsiga, kui mitte, klikkige allpool olevat nuppu, mis aitab Teil kavandada tegevusi analüüsi läbiviimiseks!
Kulu-tulu analüüsi läbiviimiseks tuleb:
1) määratleda mõlema projekti tulud;
2) määratleda mõlema projekti kulud;
3) need tulud, mis pole väljendatud rahaühikutes (nt aeg, inimelud), tuleb ümber arvutada rahaühikutesse;
4) iga aasta tuludest lahutatakse sama aasta kulud, saades iga aasta puhastulud;
5) Iga aasta puhastulud diskonteeritakse, st leitakse nende nüüdisväärtus;
6) iga aasta puhastulude nüüdisväärtused summeeritakse;
5) tehakse otsus: kui puhastulude nüüdisväärtuste summa on suurem kui null, on projekt efektiivne, vastasel juhul ebaefektiivne.
PNV = 473 449 820 krooni
Arvutuskäik
Tulud:
1) Inimelud. Kasutades inimkapitali meetodit, siis kui igal hukkunul jääb keskmiselt elamata 30 aastat, on ühe päästatud inimelu väärtus 13000*12*30=4680000 krooni. Järelikult neljal esimesel aastal on igal aastal tuludeks 10*4680000=46800000 krooni ja kuuel järgneval 20*4680000=93600000 krooni.
2) Sääsetutud aeg. Võrdsustades aja keskmise tunnipalgaga (13000/20/8=81,25 krooni) on tulud 1000*3*12*81,25=2925000 krooni aastas.
3) Koormuse langus eelarvele on samuti käsitletav tuludena, esimesel kolmel aastal on see igal aastal 12*10000=120000 ja järgnevatel aastatel 12*50000=600000 krooni
Liites kõik tulud aastate lõikes kokku, on tulemus järgmine:
| Aasta | Tulud kokku |
| 0 | 0 |
| 1 | 49845001 |
| 2 | 49845002 |
| 3 | 49845003 |
| 4 | 50325004 |
| 5 | 97125005 |
| 6 | 97125006 |
| 7 | 97125007 |
| 8 | 97125008 |
| 9 | 97125009 |
| 10 | 97125010 |
| Kokku | 782610055 |
Kulud:
1) Alginvesteering 4000000000 krooni
2) Igal aastal 100000 krooni kuus, ehk igal aastal kokku 12*100000=1200000 krooni
Tehes tuludega analoogse tabeli ka kulude kohta:
| Aasta | Kulud kokku |
| 0 | 4000000000 |
| 1 | 1200000 |
| 2 | 1200000 |
| 3 | 1200000 |
| 4 | 1200000 |
| 5 | 1200000 |
| 6 | 1200000 |
| 7 | 1200000 |
| 8 | 1200000 |
| 9 | 1200000 |
| 10 | 1200000 |
| Kokku |
4012000000 |
Lahutades tuludest kulud, on tulemuseks iga aasta puhastulud, mis on esitatud järgmises tabelis:
| Aasta | Puhastulud |
| 0 | -100000000 |
| 1 | 48645001 |
| 2 | 48645002 |
| 3 | 48645003 |
| 4 | 49125004 |
| 5 | 95925005 |
| 6 | 95925006 |
| 7 | 95925007 |
| 8 | 95925008 |
| 9 | 95925009 |
| 10 | 95925010 |
| Kokku | 670610055 |
Et leida puhasutulude nüüdisväärtus, tuleb iga aasta puhastulu läbi jagada diskontoteguriga. Järgmises tabelis on toodud iga aasta diskontotegur (lähtudes i=5%) ning ka puhastulu nüüdisväärtus.
| Aasta | Diskontotegur | Puhastulude nüüdisväärtus |
| 0 | 1 | -100000000 |
| 1 | 1,05 | 46328572,38 |
| 2 | 1,1025 | 44122450,79 |
| 3 | 1,157625 | 42021382,57 |
| 4 | 1,21550625 | 40415262,36 |
| 5 | 1,276281563 | 75159751,44 |
| 6 | 1,340095641 | 71580716,4 |
| 7 | 1,407100423 | 68172111,57 |
| 8 | 1,477455444 | 64925821,22 |
| 9 | 1,551328216 | 61834116,09 |
| 10 | 1,628894627 | 58889634,99 |
| Kokku | 14,20678716 | 473449819,8 |
Arv, mis on toodud rasvaselt, on puhastulude summa, see ongi projekti puhasnüüdiväärtus. Kuna see on suurem kui 0, on projekt efektiivne ehk majanduslikult tasuv (eeldusel, et tasuvuse kriteeriumiks on efektiivsus).
PNV = -59 094 858 krooni
Arvutuskäik
Tulud:
1) Inimelud. Kasutades inimkapitali meetodit, siis kui igal hukkunul jääb keskmiselt elamata 30 aastat, on ühe päästatud inimelu väärtus 13000*12*30=4680000 krooni. Järelikult neljal esimesel aastal on igal aastal tuludeks 5*4680000=23400000 krooni ja kuuel järgneval 8*4680000=37440000 krooni.
2) Sääsetutud aeg. Võrdsustades aja keskmise tunnipalgaga on tulud 1000*1*12*13000=156000000 krooni aastas.
3) Koormuse langus eelarvele on samuti käsitletav tuludena, esimesel kolmel aastal on see igal aastal 12*10000=120000 ja järgnevatel aastatel 12*50000=600000 krooni
Liites kõik tulud aastate lõikes kokku, on tulemus järgmine:
| Aasta | Tulud kokku |
| 0 | 0 |
| 1 | 24495001 |
| 2 | 24495002 |
| 3 | 24495003 |
| 4 | 24975004 |
| 5 | 39015005 |
| 6 | 39015006 |
| 7 | 39015007 |
| 8 | 39015008 |
| 9 | 39015009 |
| 10 | 39015010 |
| Kokku | 332550055 |
Kulud:
1) Alginvesteering 2000000000 krooni
2) Igal aastal 100000 krooni kuus, ehk igal aastal kokku 12*100000=1200000 krooni
Tehes tuludega analoogse tabeli ka kulude kohta:
| Aasta | Kulud kokku |
| 0 | 2000000000 |
| 1 | 1200000 |
| 2 | 1200000 |
| 3 | 1200000 |
| 4 | 1200000 |
| 5 | 1200000 |
| 6 | 1200000 |
| 7 | 1200000 |
| 8 | 1200000 |
| 9 | 1200000 |
| 10 | 1200000 |
| Kokku | 2012000000 |
Lahutades tuludest kulud, on tulemuseks iga aasta puhastulud, mis on esitatud järgmises tabelis:
| Aasta | Puhastulud |
| 0 | -300000000 |
| 1 | 23295001 |
| 2 | 23295002 |
| 3 | 23295003 |
| 4 | 23775004 |
| 5 | 37815005 |
| 6 | 37815006 |
| 7 | 37815007 |
| 8 | 37815008 |
| 9 | 37815009 |
| 10 | 37815010 |
| Kokku | 20550055 |
Et leida puhasutulude nüüdisväärtus, tuleb iga aasta puhastulu läbi jagada diskontoteguriga. Järgmises tabelis on toodud iga aasta diskontotegur (lähtudes i=5%) ning ka puhastulu nüüdisväärtus.
| Aasta | Diskontotegur | Puhastulude nüüdisväärtus |
| 0 | 1 | -300000000 |
| 1 | 1,05 | 22185715,24 |
| 2 | 1,1025 | 21129253,51 |
| 3 | 1,157625 | 20123099,45 |
| 4 | 1,21550625 | 19559754,63 |
| 5 | 1,276281563 | 29629045,9 |
| 6 | 1,340095641 | 28218139,7 |
| 7 | 1,407100423 | 26874419,47 |
| 8 | 1,477455444 | 25594685,89 |
| 9 | 1,551328216 | 24375891,97 |
| 10 | 1,628894627 | 23215135,82 |
| Kokku | 14,20678716 | -59094858,4 |
Arv, mis on toodud rasvaselt, on puhastulude summa, see ongi
projekti puhasnüüdiväärtus. Kuna see on väiksem kui 0, on projekt ebaefektiivne ehk
majanduslikult mittetasuv (eeldusel, et tasuvuse kriteeriumiks on
efektiivsus).