• Kas elektrilisi seadmeid ei ole jäänud tööle;

        • Kas töökoht on koristatud ja puhas (prügi on viidud välja);

        • Kontrolli, kas evakuatsiooniteed on vabad (ei ole näiteks konteinereid, pakendeid uste ega liikumisteedel ees);

        • Kontrolli, kas keevitusaparaadid (gaasiballoonide voolikud) on tühjad gaasist ja kas gaasiballooni ventiil on suletud;

        • Kontrolli, ega midagi põlevat/hõõguvat/küdevat pole jäänud töökohta (näiteks isetehtud küttekehad);

        • Kontrolli, kas erinõuetega töökohtadel (näiteks värvimiskambrid) on täidetud tuleohutuse nõuded;

        • Tuleb nuusutades, vaadeldes ja ka kuulates kontrollida, kas töökohas pole äkki jäänud midagi hõõguma;

Töökohtade tulekahjud saavad sageli alguse just tööpäeva lõppedes ja tekitavad suure kahju enne, kui need avastatakse. Põleng levib sel juhul kiiresti ja avastatakse tavaliselt alles siis, kui sellest on sündinud juba suur tulekahju ja tume suits tungib välja hoonest. Töökohtade tööpäevajärgse kontrolli eesmärk on ennetada hoolimatusest tingitud põlengu ohtu.

Igas töökohas on spetsiaalseid tuleohutusjuhendeid kirjeldatud riskide vähendamiseks ja nendega tuleks vanglateenistujatel ja töötavatel vangidel tutvuda aegsasti. Loomulikult erinevates vanglates on tuleohutusjuhendid veidi erinevad, kui nende põhimõtted on sarnased.