Tuleõnnetuse riskifaktorid vanglas

iDevice ikoon Mustus ja lohakus - kõrgeim risk!
Tuleõnnetuse riske sünnib vanglas igapäevaselt ja kui neist ei tehta välja, võivad tagajärjed olla ülirasked. Suurimaks riskiks on igasugune lohakus, sh. lohakus näiteks suitsetamisel. Näiteks hooletult prügiurni või aknast välja visatud hõõguv suitsukoni võib kergesti tekitada tulekahju. Suitsetamist peab vanglas kontrollima põhjalikult ja kohtades, kus suitsetamine on lubatud, peaksid olema alati metallist tuhaurnid, mille läheduses ei tohiks olla tuldkartvaid esemeid.

Suitsetamiskohtades tuleb neid tuhatoose sagedasti puhastada sinna visatud muust prahist. Kõikvõimalikud remonttööd on oluliseks osaks vangla igapäevaelus ja need loovad kõrgendatud riski ka tuleõnnetusteks. Vangla remonttöid teostades on tähtis hoolitseda, et selles hoones võimalikke evakuatsiooniteid, uksi või koridore ei suletaks ega koormataks ehitustarvikutega. Remonttööde piirkonnas peaksid olema tagatud esmased tulekustutusvahendid.

Vangivalvuri tööülesannete hulka kuulub vangide tööprotsessi üle järelevalve teostamine. Vangi töö üle järelevalve planeerimisel on tähtis tähelepanu pöörata ka remonttööde piirkonna tuleohutusele. Ventilatsioonitorud ja -kanalid, vaheseinad jne. on eelkõige vanemates vanglates kogunenud mustuse ja tolmu tõttu eriliselt süttimisohtlikud.

Tuleõnnetuse riskifaktoriteks on lisaks lohakusele ka alati mustus, praht ja tolm, mis kombineeruvad tulega ümberkäimisel või suitsetamisega. Ventilatsioonitorud ja filtrid on selged riskikohad, sest need koguvad kergesti süttivat tolmu ja mustust. Ventilatsioonitorustikke peab vanglas puhastama regulaarselt ja tolmufiltreid vahetama vajadusel. Tavaline tolm on eriti tuleohtlik materjal ja soodsate tingimuste korral süttib see plahvatuslikult - ventilatsioonitorus toimuv tolmu põlemine võib kergelt areneda suurpõlenguks.