Kambri põleng on vanglas tõsine vahejuhtum ja tuli võib sealt levida muule alale üsna kiirelt. Kambri tulekahjusid vanglas võib liigitada tekkepõhiselt kahte rühma:

1. Kambri sisustuse põleng õnnetusjuhtumina (elektriseadmed - teler, muud seadmed).

2. Tahtlikult süüdatud tulekahju.

 

Õnnetusjuhtumina süttivaid elektriseadmete põlenguid võib aeg-ajalt juhtuda, kuid tavaliselt ei jõua neist rohkem kahju sündida, kui ohtra suitsu moodustumine, sest vang osaleb sellisel juhul ise aktiivselt enda ja kambri sisustuse päästmisel. Tänapäevased telerid, raadiod jne. ei ole üldjuhul tehtud eriliselt tuleohtlikest materjalidest, kuid vaatamata sellele võib kuum ja sulav või hõõguv materjal süüdata näiteks hooletult teleri peal hoitavat paberipahna. Üle tuleb korrata tõsiasi – kõik tulekahjud on ohtlikud!

Kambri sisustuse õnnetusjuhtumina alanud tulekahju võib kustutada esmaste tulekustutusvahenditega, kuid näiteks elektriseade tuleks enne kustutustöödele asumist suuta välja lülitada. Veelgi kindlam on kontrollida, kas välja on lülinud kambri automaatkaitse. Vee kaudu võib elektriühendusest tekkida oht kustutajale, parimaks vahendiks sellise tuleõnnetuse kustutamiseks on pulberkustuti. Telerite kineskoopides kasutatav kõrgepinge võib isegi anda tapva elektrilöögi, kui visata vett vooluvõrgus oleva teleri peale.

Tahtlikult süüdatud kambripõlengud on eriliselt ohtlikud ja nende ennetamine on keeruline. Tavaliselt süütavad vangid kambris poroloonmadratsi ja padja sisu. Ka täna kasutuses olevad raskesti põlevad madratsid süttivad, kui materjali peenestada. Poroloon ja padja sisuks olev materjal tekitavad ohtralt suitsu ja on võimelised põlema üsna kaua, kui arvestada nende mõõte. Sellise materjali põlemisel tekkiv suits hävitab kambrist hingamiskõlbuliku õhu hetkega.

Vanglateenistusel tasub kaaluda kinnipeetavatele, kes varasemalt on madratseid põletanud, välja anda tihe ja läbitepitud puuvillavatist madrats ja padi, sest selle põlemisintensiivsus ja põlemise käigus tekkivad mürgised ühendid on väiksemad, kui tehismaterjalist voodivarustuse korral.

Prügikorvid ja nendesse kuhjatud paber või pakendid on kambripõlengul üheks süütajate lemmikuks. Ukse vastu asetatud põlev madrats või muu materjal võib metallist kambri ust painutada ja pingestada sedavõrd, et kambri ukse avamine on raskendatud. Välistada ei saa ka võimalust, et kambri süütaja võib olla seestpoolt kambri ust kinni kiilunud muul moel (surunud kivikesi ukse ja piida vahele) või riideribadest punutud nööriga kinni sidunud näiteks kambri täiendava trellukse, et takistada kustutustöödeks kambrisse sisenemist.

Tavaliselt on vang sellise kambripõlengu ajaks iseend rahulikult sulgenud kambri tualetti, selle uksepiida ja ukseprao korralikult tihendanud märgade voodilinast käristatud ribadega ja ootab enda päästmist. Välistada ei saa võimalust, et raskendamaks kustutustöid ja kiusamaks enda päästjaid on vang näiteks tualettruumi ukse kõrvalt, lambilülitist, juhtinud käepäraseid vahendeid kasutades elektrifaasi metallist kambri ukse külge ja valanud veel vett ukse ette, et ukse puudutaja saaks valusa elektrilöögi.

Kambri põlengu korral tuleks pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1. Katsu ettevaatlukult ust käega ja vaata vaateava kaudu kambrisse (kuum, põletav uks on märk suuremast põlengust. Kui suitsupiir on vaateavast madalamal, ei näe kambrisse);

2. Ust avades ole valmis tuleleegi ukseavast väljatungimiseks, jää ise ukse või seina taha ja ole kummargil;

3. Ole valmis, et ukse avades võib kambrist välja tormata paanikasse sattunud või hingeliselt erutunud ja ettearvamatu käitumisega vang;

4. Hoia käeulatuses esmased tulekustutus vahendid ja kasuta neid (tulekustuti, veevoolik).

 

Kambri põlengud on ohtlikud, kui neid ei avastata võimalikult kiirelt. Regulaarne visuaalne järelevalve kambrite üle ja õigeaegne häire rakendamine on abinõud, millega on võimalik tuvastada või reageerida tulekahju juba selle algfaasis.